Koos Dianat on saatmas siin süütud neiud ja noorukid. Laulgem, neiud ja noorukid, koos Dianale kiitust! Leto laps, oo Latonia, suure Zeusi soost sündinu! Õlipuu all tulid ilmale õitsva Delose rannal. Käskijanna mäeharjadel, laantes laiades, lopsakais, varjupakkuvais orgudes, valjuhäälsetel vetel. Tood, oh Juno Lucina sa, nurganaistele kergendust, kaitsed rändajat, Trivia, päikselt valgust tood, Luna! Jälgid aastate kulgemist, kuudeks hoolikalt jaotad neid. Heldelt valvad sa põllumeest, ande rohkesti annad. Ükskõik kuidas sind hüütakse, suur Diana, meid õnnista, nii kuis kaitsesid Romulust, kaitse kõiki ta lapsi.

Dianae sumus in fide
puellae et pueri integri:
Dianam pueri integri
puellaeque cenamus.

O latonia, maximi
magna progenies Iovis,
quam mater prope Delliam
deposivit oliviam,

montium domina ut fores
silvarumque virentium
saltuumque reconditorum
amniumque sonantum:

tu Lucina dolentibus
Iunodicta puerperis,
tu potens Trivia et notho es
dicta lumine Luna;

tu cursu, dea, menstruo
metiens iter annum,
rustica agricolae bonis
tecta frugibus exples.

Sis quocumque tibi placet
sancta nomine, Romulique,
anitque ut solita es, bona
sospites ope gentem.