Ei mu osmikut piira põhjatuuled, kallis Furius, ei ka lõunakaarest, õhtust, hommikust tormiraev mind ründa. Võlg viisteist tuhat ohtu viib mu hoone. Oi mis torm, hädaohtlik, hukkutõotav!

Furi, villula vestra non ad Austriflatus
opposita est neque ad Favoni
nec saevi Boreae aut Apheliotae,
verum ad milia quindecim et ducentos.
O ventum horribilem atque pestilentem!